saulė

ta kõnnib mööda köit
kahe pilvelõhkuja vahel
kergel sammul läheb
kui kõnniks lihtsalt mööda teed
habras õhuke joon
viib üle hea ja kurja vahelt
silmapiir ta ees
kui unistuste riim

on tõusmas tuul
aega jäänud on vähe
uudistaja pilgud taevas
jälgivad ta teed
nii kõndides
kui hea ja kurja vahel
ta endale kindlaks jäädes
kaugustesse läheb

päikese poole
tormi–lindude tee viib kaasa
kandes ta soove
suurlinna tolmustelt teedelt
valguse poole
hämaraist varjudest kaugemale
samm–haaval liigub
noor ja kartmatu hing