viaxeiros

kõrbe kuumuses liiva
lendab kui jääkülma lund
öö peagi laotamas tiivad
rändajaid saatma jääb tuul

külmunud hingi vaid saadab
kuuvalgus, varje neist loob
päikesekiirena sooja
hommik taas endaga toob

nad rändavad nii päevast päeva
nad rändavad siis ajast aega
ta nähtamatu rajana kulgeb
ta ootab kui riskida julged

üle mägede taevasse kaigub hääl

see on tee, nad rändavad nii päevast päeva
see on tee, nad rändavad siis ajast aega
see on tee, ta nähtamatu rajana kulgeb
nende ees, ta ootab kui riskida julged